Thursday, April 26, 2007

Story of my life

Eile sai kaidud bowlingut mangimas ja liiga hilja peale jaadud seega tana on kole uni ja muidu imelik olla. Nu a vaatamata sellele ma ikka puuan midagi kribada.

Eile siis oli kurb paev, sest peale kurba kaotust bowlingus ja niisama hangimist thamesi aares juhtus jargmine:

Mul oli hirmus pissihada ja kuna uhtegi avalikku kaimlat laheduses avatud ei olnud, kell oli 12 ja ule, siis otsustasin esimese nurgataguse kasuks. See oli viga!!!
Lisaks sellele, et ma asutin suurde sona otses mottes kuse ja koige muu loiku nu ja siis kukkus ka minu kaokott seletamatutel pohjustel samasse kohta 
Nii mind siis karistati ebasobivas kohas pissimise eest. Jargmine kord ma parema meelega maksaks vaikse trahvi! Ilus kott oli, ema kingitud ka veel 

Nuu ja nii ma siis hakkasin haisevana ja onnetuna kodupoole liikuma aga ega sellega minu onnetus veel ei piirdunud. Unustasin ennast rongis lobisema ja hetkel kui ma hakkasin ringi vaatama, et akki on minu peatus katte joudnud, avastasin ennast Eppingust, mis on tsoonis kuus ja kodust kole kaugel. Nu nagu koigest eelnevast veel vahe oleks, selgus veel kurvem tosisasi, et linna suunas enam uhtegi rongi enam ei soida. Nii ma siis olin seal Eppingus keset ood nagu rasitud pissilohnaline kaotsilainud rentslikass. Vaatasin ringi ja helistasin, et akki viiks moni hea omanik mind koju ja peseks puhtaks, aga nu moistmist ma ei leidnud. Musi arvas, et kui nii loll oled, et sellised asjad juhtuvad, siis jaagi sinna voi vaata ise kuidas saad. Nu ja kedagi teist ka silmapiiril abikatt pakkumas ei olnud. Ma arvan kahtlustan, et ma polnud eile ohtul kuigi hea catch  (mitte, et ma tavaliselt kuskil hangiks ja ootaks
Onneks siis ikka leidsin mingi taksokontori ja sain sealt abi. Onu soidutas mu koju nagu kord ja kohus, ei kirtsutanud minu haisule nina ja oli muidu tore, kuigi arvega roovis ta mu paljaks.

Nu varem olen ma ka sihtkohtadest mooda soitnud voi hoopis vales suunas liigelnud voi mida iganes, ses mottes ei ole eile juhtunu muidugi ime.
Kui ma veel hammersmithis tootasin ja hommikul vara vara pididn toole minema ja kuna ma alati rongis tukkuma jai juhtus harva, et ma peatusele pihta sain. Koguaeg oli vaike hasart sees, et ei tea kus ma tana arkan a kodust mooda ei olnud ma veel porutanud. Elu tuleb ponevaks teha(et siis naete kui igav mul on)

A ma ukskord ostsin uhe raamatu, millel nimeks, Is life shit or is it just me…
Nu vot selle raamatu eesmargiks pidi olema nende inimeste lohutamine, kellel koguaeg midagi valesti laheb. Nu see lohutamine peaks siis olema stiilis, et nu vaata teistel laheb ka viltu, et sul on koik ok. A peale selle raamatu sirmisimist ja moningast lugemist tundus nagu, et someone is taking piss out of me: selles mottes siis, et mind see raamat depresseerib rohkem kuna need olukorrad on seal mida teistele naiteks tuuakse on palju leebemad kui need mis minuga koguaeg juhtuvad.

1 comment:

kaldrekatrin said...

Sa oled ikka juhe kuubis :)