Eestis

17 Juunil tulime Tristaniga eestisse vanaema matustele. Tulek oli küll kurbade asjaolude tõttu oodatust varem aga kuna olin nagunii plaaninud sellel suvel üsna pikalt eestis olla pakkisin oma kodinad kokku ja tulime siia. Plaan on jääda juuli lõpuni aga eks näha ole. Prince lubas, et tuleb siia kui ta on oma passi asjad korda saanud. see teema ajab mind juba hulluks aga loodetavasti laheneb see varsti.
Tore oli see, et Tristan oli ülimalt vapper reisumees. Ei miskit jonni lennukis. Magas nagu kott 2 lennu vältel ja lennujaamades lihtsalt uudistas ringi. Vaatamata pikkadele väsitavale päevadele esimesel siinoleku nädalal oli Tristan väga rahulik ja tore, lausa uskumatu kui hästi ta vastu pidas (sünnipäev, matus, 2 lõpetamist, ja tohutul hulgal mööda eestis ringi kärutamist).
Eestis siis peatun pikemalt vanemate juures. Mu õde on ka siin lastega. Tristanile paistab, et teised lapsed hirmsasti meelidvad. Ta muudkui naeratab neile ja häälitseb jne ja tihti kui teised silmapiirilt kadunud hakkab nutma. Nii tore mu meelest.

Muidu on siin elu hästi rahulik ja stressivaba.

Nii, et siis vahepeal on aastad läinud ja asjaolud muutunud. Palju on juhtunud ja kirjutada ei ole jõudnud. Nüüd siis proovin uuesti. Suurem osa jutust tuleb tõenäoliselt Tristaniga ja perega seotust. Tristan on siis minu ja Prince nüüd juba 11 nädalane poja. Et siis kui viitsite lugege ...