Monday, October 29, 2007

Mina olengi dream date.

Laupaeva ohtuks olin kutsutud Morise juurde ohtusoogile. Paljulubav!
Kuna Priidu musi osutus jobuks ja otsustas nende plaanidele kriipsu peale tommata ja minul ei olnud sudant teda uksi koju jatta ja kell oli juba liiga palju, et ohtusook canceldada (umbes sellel ajal oleks ma pidanud juba kohal olema) otsustasin, et ma siis votan Priidu ka kaasa. Priit omakorda otsustas votta kaasa 3 pudelit veini (3 selleparast, et poes oli diil 3 for £10). Nii ma siis laekusin 2.5 tundi hiljem kui plaanitud meessobra ja 3 pudeli veiniga :) Vaga tore oli. A ja meil on isegi uus deit jargmiseks nadalaks.

Friday, October 26, 2007

Dialoog EMEA meditsiinioega (kaisin gripivaktsiini sustimas)

Ode: How are you?
Mina: I'm good thanks. You?
Ode: Are you pregnant or ill?
Mina: No, not that I know.
Ode: You look like you are.
Mina: Pregnant or ill?
Ode: ill
Mina: I’m just tired, had late night.
Ode: Oh ok. Where are you from?
Mina: Estonia.
Ode: I have been there, so boring. You guys have nothing there, only a square in the middle of the city and rest is like leftovers from Russia. You know the eastern block, nothing there.
Mina: oh, ok
Ode: You know, you can’t compare London to Tallinn. Can you?
Mina: Why would you?

Siis onneks pani see jobu mulle suraka ara ja sai tulema.

Poleks ma nii unine olnud nagu ma olin oleks talle midagi teravat oelnud.

Thursday, October 25, 2007

jooga

Tana on uks ilmatuma sitt paev. Oudne. Ilm on sitt, tuju sitt ja koik on sitt. Oudne. Kuna hommikul olid meil siin moningad ebameeldivad vahejuhtumised (moned karjaarinaised on vaga endast valjas mingitel seletamatutel pohjustel, ma arvan, et ma tean mis teda aitaks aga ei ole minu asi seda talle oelda) ja mu tuju oli elunome sundis Mira mind lounapausi ajal joogasse minema vaites, et see pidavat elu rahustav olema jne. Nu nii me siis suundusime sinna lootuses leida inner peace ;).
Aset leidis see konvertentsikorrusel koosolekuruumis. Sinna joudes ootas meid ees pime ruum, mis oli taidetud lamavate silmaklappidega kodanikega ja kus meesterahvahaal (makilindilt) soigus et tunneta enda jalgu tunneta enda pead ja rindu, ara liiguta, leia inner peace jne. Vastikud nagu me oleme hakkasime esimese hooga hakkasime itsitama, mis muidugi ei meeldinud seal juba lamavatele keskealistele prouadele ja uks neist ka tegi selle meile valjuhaalselt selgeks manitsedes meid vaikimisele. Nu nagu korralikud lapsed kunagi, jaime vait ja kobisime siis ruumi kaugeimasse nurka ja votsime sisse kohustusliku lamamispoosi (selili, kaed ja jalad laiali). Umbes 5 mintsa hiljem magasin nagu ingel ja arkasin ainult selle peale ulesse, et keegi pani tule polema. Sisemist rahu ei leidnud aga uinak oli hea ;) Homme proovime lauatennist!

jooga

Tana on uks ilmatuma sitt paev. Oudne. Ilm on sitt, tuju sitt ja koik on sitt. Oudne. Kuna hommikul olid meil siin moningad ebameeldivad vahejuhtumised (moned karjaarinaised on vaga endast valjas mingitel seletamatutel pohjustel, ma arvan, et ma tean mis teda aitaks aga ei ole minu asi seda talle oelda) ja mu tuju oli elunome sundis Mira mind lounapausi ajal joogasse minema vaites, et see pidavat elu rahustav olema jne. Nu nii me siis suundusime sinna lootuses leida inner peace ;).
Aset leidis see konvertentsikorrusel koosolekuruumis. Sinna joudes ootas meid ees pime ruum, mis oli taidetud lamavate silmaklappidega kodanikega ja kus meesterahvahaal (makilindilt) soigus et tunneta enda jalgu tunneta enda pead ja rindu, ara liiguta, leia inner peace jne. Vastikud nagu me oleme hakkasime esimese hooga hakkasime itsitama, mis muidugi ei meeldinud seal juba lamavatele keskealistele prouadele ja uks neist ka tegi selle meile valjuhaalselt selgeks manitsedes meid vaikimisele. Nu nagu korralikud lapsed kunagi, jaime vait ja kobisime siis ruumi kaugeimasse nurka ja votsime sisse kohustusliku lamamispoosi (selili, kaed ja jalad laiali). Umbes 5 mintsa hiljem magasin nagu ingel ja arkasin ainult selle peale ulesse, et keegi pani tule polema. Sisemist rahu ei leidnud aga uinak oli hea ;) Homme proovime lauatennist!

Monday, October 22, 2007

cut and paste

Laupeav oli tore. Alustasime lounge loversis Dili sunnipaeva tahistades: seltskond oli tore aga koht mottetult posh ja kallis, 9.50 + 2 service charge kokteili eest, oudne. Onneks liikusime usna kiirelt home baari,joogid ei olnud kahjuks oluliselt soodsamad aga plusspunktiks oli seal toimuv Cut and Paste afterparty (mingi disainiauhind mida siin jagatakse). Kujutage ette kui palju hea valjanagemisega trendikaid noori disainerihakatisi seal ringi liikus :) Like a heaven! Minu telefoniraamat taienes 5 numbri vorra ja, uks nendest toredates disaineritest, Marcus, smsis tanakutse reedesele ohtusoogile. Nu mis mul saab tasuta ohtusoogi vastu olla :), eriti arvestades, et ta oli nous ise Canary wharfi tulema.

draama

Mingil seletamatul pohjusel ei suuda ma elada roosa ja rahulolevana. Alati kui asjad on paigas ja hasti on mul vaja mingi pseudoprobleem tekitada ja siis selle kallal niikaua ussitada kui see saabki probleemiks ja kui siis tulemus on kaes hakkab mul vaga kurb ja paha ja pean motlema, et kuidas saaks asja paasta. Vahest onnestubki, vahest mitte ja teiniekord jalle ei ole motetki uritada.. Nu ja vot nii juhtub koguaeg. Self sobtage on vist asja nimi. Oudne. Peaks kuidagi sellest ule saama aga momendil puudub igasugune idee. Iga kord kui jalle nii laheb molten, et edaspidi enam ei tee nii aga siis laheb koik jalle samamoodi.

Tuesday, October 16, 2007

tanu tuletorjealarmile

Nii, ma ei ole jalle miljon ja uks aastat siia midagi kribanud. Ja seda jalle ajapuuduse tottu.
Trennis kaimine votab kogu minu vaba aja. Ausona :) :)
Aga kuna momendil lougab tuletorjealarm ja seetottu ei saa nagunii tood teha katsun miskit ules markida: kuivord seda teha saab kui keegi muudkui lougab “May I have your attention please, may I have your attention please: the fire has been reported in the building and blaa blaa blaa. Ja nii umbes 15 minutit juba.

Reisist:
Mallorcal oli jube lahe. Hotell oli hea, kui valja jatta asukoht, nimelt oli see korgel mae otsas (suureparane vaade muidugi) ja iga kord kui tahtsime hotelli minna/tulla pidime mooda loputuid treppe ja magesid turnima.
Tanu 5 kuulisele fitness firsti kogemusele elasin selle, kull vaikese vaevaga, ule ja tanu treppidele onnestus valtida puhkuse lisakilode teket (vaatamata ebatervislikule toidule ja muule holiday crapile).

Ilm oli suureparane: vedelesin rannas, ukspaev isegi 5 tundi jarjest (nu mina lihtsalt magasin sugavalt ja priit kasutas olukorda ara ning ei aratanud mind meelega ules), seega olin natukene paikesest polenud.

Uhel ilusal paeval rentisime odava raha eest uhe punase mootorsoiduki ja suudnusime saart avastama: viperustet kiuste joudsime lopuks oma ringreisilt tervelt ja onnelikult tagasi (teile teadmiseks, kiirtee koige kiiremal rajal ei ole hea 70 km tunnis soita :) :).
Parast esimest kiirtee shokki otsustasime liigelda korvalteid kasutades lootuses, et ehk on vahe kindlam (nu mitte vaga palju tegelt, sest teed on jube kitsad ja kiviaiaga piiratud) ja nii leidsime ennast vaga huvitavatest kohtadest kuhu ma arvan muidu ei olekski sattunud. Suurem osa Mallorca sisemaast nagi valja nagu Mehhiko seebikast, savionnid ja liivavaljad ja lage maa jne aga lopuks leidsime moned imeilusad linnakesed ja maed jne, nagu muinasjutust. Niii ilus.

Diskotamas ei kainudki, sest turismihooaeg oli labi ja kuskil suurt midagi ei toimud: oositi liikusid vaid uksikuid briti/saksa turistid kes lootusetul ilmel pubi ja pinti taga otsisid. Kogu moos.

Uldiselt oli jubr rahulik ja tore. Tosisem ebameeldivus saabus tagasiteel, sest ryanair tahtis meilt 72 naelase pagasi ulekilode eest. Oudne. Et maksmist valtida, pidime ostma mingi tobeda koti ja lahkusime saarelt jalas mitu paari teksaseid, seljas monusalt palju pluuse ja kampsuneid jne ja meie ei olnud mitte ainukesed :) :) Jube nome muidugi, et lennufirma reeglid on paiguti erinevad. (londonist tulles olid uhed eeskirjad ja palmast tulles teised).

muust:
Puhkuselt naastes hakkas mind vaike kurva uss kiusama aga tanaseks on see tanu teatud toredatele juthumistele unustatud ja momendil on jube hea tunne.

Kurva pohjusi on raske maaratleda, sest konkreetset nagu ei olegi (ma lihtsalt vist olengi vingats nagu Priit utleb). Tegelt lihtsalt poikad arritasid mind (maja oli koristamata ja siis jack va jobu oma modemi valja lulitamisega jne) ja veel moned too asjad ja siis asjad mida ma ei ole teinud, kuigi tahaks, koputavad sudametunnistusele sest aega laheb ruttu ja siis veel, see, et natukene harjumatu on ilma hassuta ja siis veel oli vaike eesti igatsus oli peal ja nii ta laks.
Onneks on nadalavahetus ja toredad inimesed ja see alati aitab.
Juba ootan jargmist :)