kohutav

Nii, kohutav on see mis juhtus minuga eile. Ma ei ole sellest siiamaani ule saanud. Lugu jargnev. Kell 6 kohtusin Morisega, kes arvas, et ta tahaks mulle hirmsasti asjaolusid selgitada ja andeks palduda voi krt teab mida. Nu jargnes nagu ikka blaa blaa blaaa! mitte eriti tosiseltvoetav, seega see ei ole see millest ma ule ei saa. Hoopis kell 8, eelnev puutus siia selleparast, et tanu Morisele jain enda kella 8 kohtumisele hiljaks ja olin eelnevalt ara joonud 2 drinki. Niisis. Kell 8.10 joudsin Cobb streetile psuhholoogiga (Roger) kohtuma. Kohale joudes avastasin, et unustasin raha votta. Jooksin siis lahema cash pointini ja hankisin vajaliku koguse cashi. Niisiis, 8.15 Jalle Cobb steetil, kobistasin ukse taga ja Roger lasi mu sisse. Ma siis jooksin veel 3 korrust ules ja joudsin lopuks hingeldades tema kabinetti. Ei tea mis mul viga hakkas aga ma suutsin ainult husteeriliselt naerda ja jaurata, et ma olen jube nome ja kohutava jne jne. Nu ja nii umbes 10 minutit. Ta uritas siis uurida mis kus ja kuidas jne aga tulutult, ma ainult naersin :( Nu ja siis utles Roger, et Karin, kas sa tuled jargmine nadal 8.30? Mina siis, et no miks mitte. Tema siis, et no tore, mine siis nuud koju ja tule jargmine nadal tagasi. Saate aru? Isegi inimene kellele ma maksan vaaaga palju raha ei viitsi mind kuulata. Kui vastik see tunne on??? Nu esialgu tegi see mulle hullult nalja aga kui olin praksisest valja jalutanud hakkas kole kurb ja hakkasin koledasti nutma. Kuna Moris ootas mind lahedalasuvas pubis, meil oli enne vestlus pooleli jaanud, laksin sinna. Nu nagu mainisin nutsin, jalle husteeriliselt, sest jube kurb oli :(
Moris ei saanud midagi aru, sest esialgse plaani kohaselt pidin ara olema ule tunni aja aga moodas oli vaid 20 mintsa ja olin ulgudes tagasi. Ta uritas kusida, et kas ja mis jne juhtus aga mul ei olnud, nagu eelnevaltki, tuju midagi oelda ja nii ma siis istusin 45 minutit, nutsin ja ei vastanud uhelegi kusimusele.
Lopuks onnestus tal mind ikka maha rahustada ja koju saata. Nu vot, selline kurb lugu!