jooga

Tana on uks ilmatuma sitt paev. Oudne. Ilm on sitt, tuju sitt ja koik on sitt. Oudne. Kuna hommikul olid meil siin moningad ebameeldivad vahejuhtumised (moned karjaarinaised on vaga endast valjas mingitel seletamatutel pohjustel, ma arvan, et ma tean mis teda aitaks aga ei ole minu asi seda talle oelda) ja mu tuju oli elunome sundis Mira mind lounapausi ajal joogasse minema vaites, et see pidavat elu rahustav olema jne. Nu nii me siis suundusime sinna lootuses leida inner peace ;).
Aset leidis see konvertentsikorrusel koosolekuruumis. Sinna joudes ootas meid ees pime ruum, mis oli taidetud lamavate silmaklappidega kodanikega ja kus meesterahvahaal (makilindilt) soigus et tunneta enda jalgu tunneta enda pead ja rindu, ara liiguta, leia inner peace jne. Vastikud nagu me oleme hakkasime esimese hooga hakkasime itsitama, mis muidugi ei meeldinud seal juba lamavatele keskealistele prouadele ja uks neist ka tegi selle meile valjuhaalselt selgeks manitsedes meid vaikimisele. Nu nagu korralikud lapsed kunagi, jaime vait ja kobisime siis ruumi kaugeimasse nurka ja votsime sisse kohustusliku lamamispoosi (selili, kaed ja jalad laiali). Umbes 5 mintsa hiljem magasin nagu ingel ja arkasin ainult selle peale ulesse, et keegi pani tule polema. Sisemist rahu ei leidnud aga uinak oli hea ;) Homme proovime lauatennist!