Mul on koguaeg kohutav ajapuudus, ei, mitte, et ma midagi koguaeg teeks voi hirmus ponev oleks aga kuidagi jaab aega kole vaheks.Kohe nii vaheks, et magada ei raatsi ja seetottu olen viimased jupp aega maganud keskmiselt 5 tundi oopeaevas ja see ei ole kohe mitte uldse hea. Sellest tulenevalt olen pidevalt sellises poolunises surris olekus ja ei saa uldse aru mis toimub ja ma arvan, et see on ka pohjus miks ma koguag unustan jne.

Uhel ilusal paeval eelmisel nadalal kondisin Stratfordi jaamas ja jarsku hakkas keegi noormees minu kaest kusima, et kas ma elan siin lahedal ja kuidas muidu jne. Nu tihtilugu hakkavad igast kodanikud siin sinuga suhtlema, kuid uldiselt on nad sellised mottetud tegelased ning ainult arritavad mind. Kuna see tuup oli nagu noksa tagapool ka siis ma hasti ei nainud teda ja vastasin torksalt, et mis vahet seal on ja kondisin ikka edasi. A tuup oli selline sobralik ja suhtles edasi mille peale ma siis vaatasin et nu taitsa ok, selline ilus pintsaklipslane ja motsin, et nu ma voin ju temaga suhelda :) Mul ei tulnud mingit kavalat kusimust jutu jatkamiseks pahe ja kuna me tulime uhe rongi pealt siis tundus ok kusida, et kas ta tootab samas kandis kus mina nu ja vastuseks tuup teatab mulle, et jah, me isegi tootame samal korrusel :)
Kui piinlik veel saab olla??? Ja siis mulle tuli ette, et jah, toepoolest ma isegi utlen tere talle iga paev ja kuna me alustasime samal kuul siis veetsime mitu nadalat koos treeningutel jne. Oudsalt piinlik lugu. Eriti veel arvestades, et ma naen teda ju ikka ja jalle iga paev.