4 kuune Tristan

Tana sai Tristan nelja kuuseks. Kuna ta koogist nagunii mingit naudingut tunda ei oska ei hakanud ma selle kupsetamisega asjatut vaeva nagema ja otsustasin hoopis, et kaime pildistamas ja ujumas ja veedame niisama toredasti aega. Neli kuud on ikka jube ruttu lainud ja nuud on magamata ood ja muu selline juba ammu minevik. Vahest magame lausa kella 12 valja. Tristan on juba usna suur ja asjalik ( ca 65 cm ja 6.750 g). Basseinis tana teiste enda vanuste korval tundus ta taiesti hiiglane :). Talle vees hirmsasti meeldib, tana muudkui ajas mooda basseini palli taga ja vaatas inimesi. Isegi see, et ujumistreener ta pea vee alla pistis ei ajanud tuju ara. Inimeste vaatlemine on teine suur hobi, eriti paistavad talle meeldivat kenad naisterahvad ja Magda paistab muidugi eriline lemmik olevat. Uks poola neiu kes Tristanile silma jai ja keda ta usna pikalt piidles ja kes seepeale minuga juttu ajama hakkas tuleb meiega reedel ujuma :).
Tristan oskab juba vaga ilusti ennast keerata, manguasjadega mangida ja asju kaes hoida. Kohuli olemisega on nii, et kuidas tuju on, vahest voib usna kaua olla aga tavaliselt see talle endiselt ei meeldi. Uldiselt on ta hasti hea ja onnelik laps, muudkui naerab laginal ja on suurema osa ajast heas tujus. Eriti meeldib talle muidugi tahelepanu, mida rohkem inimesi korraga teda imetleb seda parem ja uksi tuppa jaada ei taha kohe uldse.
Muidu on temaga ikka vaga lihtne. Ta laheb magama umbes kell 8,30 ohtul ja arkab hommikul 8 paiku, siis on nii tunnikese uleval ja magab kella 11ni. Soob umbes iga 4 tunni tagant. Paeval mangime, kaime jalutamas ning vahest ujumas, lauluringis, ohtuti alati vann ja voimlemine ja seepeale on ta kella 8.30 nii vasinud, et jaab ilma igasuguse virinata tuttu. Teda saab igale poole vaga edukalt kaasa votta ja oleme juba usna palju temaga ringi kainud. Isegi meres ujumise proovis ta ara. Minu enda elu muidugi keerleb endiselt suuresti Tristani umber kuigi nuud saan juba usna palju enda asju ka teha. Kain soidutundides ja esmaspaeval kaisin ilusalongis ja puha. Jargmine nadal jalle. Tana uhinesin spordiklubiga ja alustan reedest intensiivselt tenniga. Tristan jaab sellel ajal lastesoime voi issiga. Tana kaisime seda vaatamas ja teda registreerimas. Puhapaeval kaisin esimest korda ilma jalle valjas. Priiduga brick lanes. Jube lahe oli ule pika aja. Nii tore, et Tristan on issiga jalle ara harjunud ja neid voib usna edukalt kahekesi jatta.

nu nii me siin elame.

Eestis

17 Juunil tulime Tristaniga eestisse vanaema matustele. Tulek oli küll kurbade asjaolude tõttu oodatust varem aga kuna olin nagunii plaaninud sellel suvel üsna pikalt eestis olla pakkisin oma kodinad kokku ja tulime siia. Plaan on jääda juuli lõpuni aga eks näha ole. Prince lubas, et tuleb siia kui ta on oma passi asjad korda saanud. see teema ajab mind juba hulluks aga loodetavasti laheneb see varsti.
Tore oli see, et Tristan oli ülimalt vapper reisumees. Ei miskit jonni lennukis. Magas nagu kott 2 lennu vältel ja lennujaamades lihtsalt uudistas ringi. Vaatamata pikkadele väsitavale päevadele esimesel siinoleku nädalal oli Tristan väga rahulik ja tore, lausa uskumatu kui hästi ta vastu pidas (sünnipäev, matus, 2 lõpetamist, ja tohutul hulgal mööda eestis ringi kärutamist).
Eestis siis peatun pikemalt vanemate juures. Mu õde on ka siin lastega. Tristanile paistab, et teised lapsed hirmsasti meelidvad. Ta muudkui naeratab neile ja häälitseb jne ja tihti kui teised silmapiirilt kadunud hakkab nutma. Nii tore mu meelest.

Muidu on siin elu hästi rahulik ja stressivaba.

Nii, et siis vahepeal on aastad läinud ja asjaolud muutunud. Palju on juhtunud ja kirjutada ei ole jõudnud. Nüüd siis proovin uuesti. Suurem osa jutust tuleb tõenäoliselt Tristaniga ja perega seotust. Tristan on siis minu ja Prince nüüd juba 11 nädalane poja. Et siis kui viitsite lugege ...

kass

Ise ka ei ta miks jne. Kiire nagu ei ole olnud voi ma ka ei tea. Tegelikult on asi vist selles, et tool olles ei saa vaga kribada ja kodus vabal ajal nagu ei viitsi arvuti taga istuda. istun kontoris ja ootan CHMP loppemist ja kuna ma olen elu unine ja vasinud ei suuda ma midagi muud teha kui siia midagi kribada. Paar tundi veel. Oudne.

Momendil on juba mitmendat nadalat hull kass peal. Ei viitsi ei taha ei saa ei suuda. Eksamiteks peaks oppima aga ei suuda ennast sundida, trenniga on ka pahasti. Uldse ei ole joudnud. Tujuga on ka pahasti. Ajan muudkui juhet kokku. Selline tunne, et koik asjad on kuidagi hajali ja kontrolli alt valjas ja kuidagi ei tea kuis muuta.

Meestega on ka pahasti. Ikka on nii, et kes sulle meeldivad ei meeldi sulle ja vastupidi jne. Kehvasti!

Uhesonaga ehk on homme parem paev :). Seniks olge tublid Leonor tahab, et ma Aldara opinioni lopetaks.

ja nii ta laheb

Istun tool ja ei viitsi midagi targemat teha ja varjata et ma midagi ei tee kribin midagi blogisse :). Egas moodakaijad aru ei saa mida ma siin parajasti trukin.

Anyway, tegelikult ei olegi midagi vaga palju kirjutada. Igavasti elan vist. Leping alla kirjutatud, seega tool koik oki doki, kodus koik hasti, Arlindoga on ka hasti vist (no nii hasti kui minu puhul suhted olla saavad) seega on koik praegu stabiilne, rahulik ja ok. Varsti tuleb rutiin :) :) Trenniga laheb ka hasti! Tana kull ei joua aga homme selle eest lahen mitmeks tunniks. Onneks on seal hotellis kus me Berliinis elame ka gym ja bassein olemas, mis tahendab saan enda rutiinist kinni pidada ja ei lahe laisaks.

Ohtul lahen mingile filmiuritusele, red carpet preview or something.Seal peaks hunnikute kaupa mingeid kuulsaid kodanikke olema ;). Loodetavasti on tore

Homse vaba paeva asemel otsustasin toole tulla, et siinset vaikust ja rahu ara kasutades follow up measured korda ajada. Mingi tibi kes enne mind siin oli on terve hunniku asju tegemata jatnud ja nii ma ikka aegajalt pean jalle uritama vanu asju lahedada ja siis ohtul sellisele toredale uritusele nagu Discoteque.

Homme on selleparast ka hea kontoris olla, et siin ei ole eriti peale minu ja magda kedagi ja see annab meile voimaluse lopuks puhkus ara valida ja bookida! Superluks! Paike, meri ja ……. Can't wait!

Ja nii see aeg laheb!

celebration :)

Eile, Valentinipaeval, saatsin ara lubade avalduse!!!!!!! Superluks!! Kui kohale jouavad saan hakata autokoolis kaima! Tahaks suveks load katte saada mingi kraula osta ja mooda ilma ringi kimada. Superluks oleks!!!!!

Veel head eilsest. Laksin poodi ostsin teksad ja toho imet :) :) viimase aja tavalise size 16 asemel tuli osta size 14 kuna 16 oli juba liiga suurkes jaanud :))))))!!!!!!!!!! SUPELUKS. Sellepeale tuleb ainult isu trenni minna :) Ei suuda ohtut ara oodata, et saaks jooksurajal rasva maha rassida!!!!

Veel head: Sain valentinipaevaks Armani Code lohna. Tegemist ei ole kull minu lemmiklohnaga aga idée on ju armas ja ekstra parfuum ei tee kunagi paha!!!!!!

Ja lilli sain ja kaarte ja komme ja sonumeid. Nii armas. Aga komme peaks inimesed mulle mitte kinkima. See ei ole hea.Eile pistsin naiteks terve karbi shokolaadikomme nahka. Oudne.

Et laksime eile peale minu deiti Magdaga Embassysse kus oli vaga tore. Joudsin koju 5.

Tore on ka minu uus pohmavaba elu. 3 tundi und ja ikka varske!

Kurb oli …..

et kaarel kallike ei tahntud minuga uldse raakida :( A ma uritan homme uuesti! Ehk laheb paremini :)

Ja see et Brixtonisse ei joudnud.

Ja see et olen Kind in the candy store!

Aga muidu on elu superluks!!!!


Nuud ootan nadalavahetust!! Tana ei tee mitte midagi ja homme lahen bowlingusse! Peaks harjutama aga who cares really!

jalle mina

Viimasel nadalal on elu kuidagi tore olnud. Ma ei teagi tapselt miks aga kuidagi usna okilt on koik sujunud ja meeleolu on kah palju paremaks lainud.

Nadalavahetus moodus nagu alati, reedel kohalikus diskoklubis jalga keerutadesja laupaeval Lakshmi orgunnitud kokkusaamisel Dirty Martinis. Ohtu oli more or less ok,
Valja arvatus see, et koik olid kole vasinud ja asi vajus usna varakult ara.
Ohtut varjutasid kahjuks Dili ja Lakshmi kodusoda ja parkimismehed, kes Hussaini autole need kollased junnid (clamp) rataste kulge panid (ma ei tea kuidas neid eesti keeles nimetatakse).
See clampi eemaldamine+trahv maksis vaesekesele 130 naela. Ja nagu sellest veel vahe oleks olnud keerasid nad Miraga koduteel sellesama auto kurvist sajaga valja, onneks on molemad terved, ja auto laks nuud ilusti lomastamisele. Vaene mees! Mis sa oskad kosta. Ei olnud ta purjus ega midagi lihtsalt libe ja pime oli nagu ta vaitis. Ja uleuldse miks M11 valgustamata on sellest ei saa ma aru.

Jargmine nadal on mul eksamid ja nuud pean hakkama nendeks valmistuma, seega see nadalavahetus moodub loodetavasti tudeerides ja rahulikult, erandiks kull tana ohtu, sest lahme Michaeliga Covent Gardenisse jazzu kuulama. Loodetavasti ei jaa me vaga kauaks sest homme tahaks hullult asjalik olla.

kohutav

Nii, kohutav on see mis juhtus minuga eile. Ma ei ole sellest siiamaani ule saanud. Lugu jargnev. Kell 6 kohtusin Morisega, kes arvas, et ta tahaks mulle hirmsasti asjaolusid selgitada ja andeks palduda voi krt teab mida. Nu jargnes nagu ikka blaa blaa blaaa! mitte eriti tosiseltvoetav, seega see ei ole see millest ma ule ei saa. Hoopis kell 8, eelnev puutus siia selleparast, et tanu Morisele jain enda kella 8 kohtumisele hiljaks ja olin eelnevalt ara joonud 2 drinki. Niisis. Kell 8.10 joudsin Cobb streetile psuhholoogiga (Roger) kohtuma. Kohale joudes avastasin, et unustasin raha votta. Jooksin siis lahema cash pointini ja hankisin vajaliku koguse cashi. Niisiis, 8.15 Jalle Cobb steetil, kobistasin ukse taga ja Roger lasi mu sisse. Ma siis jooksin veel 3 korrust ules ja joudsin lopuks hingeldades tema kabinetti. Ei tea mis mul viga hakkas aga ma suutsin ainult husteeriliselt naerda ja jaurata, et ma olen jube nome ja kohutava jne jne. Nu ja nii umbes 10 minutit. Ta uritas siis uurida mis kus ja kuidas jne aga tulutult, ma ainult naersin :( Nu ja siis utles Roger, et Karin, kas sa tuled jargmine nadal 8.30? Mina siis, et no miks mitte. Tema siis, et no tore, mine siis nuud koju ja tule jargmine nadal tagasi. Saate aru? Isegi inimene kellele ma maksan vaaaga palju raha ei viitsi mind kuulata. Kui vastik see tunne on??? Nu esialgu tegi see mulle hullult nalja aga kui olin praksisest valja jalutanud hakkas kole kurb ja hakkasin koledasti nutma. Kuna Moris ootas mind lahedalasuvas pubis, meil oli enne vestlus pooleli jaanud, laksin sinna. Nu nagu mainisin nutsin, jalle husteeriliselt, sest jube kurb oli :(
Moris ei saanud midagi aru, sest esialgse plaani kohaselt pidin ara olema ule tunni aja aga moodas oli vaid 20 mintsa ja olin ulgudes tagasi. Ta uritas kusida, et kas ja mis jne juhtus aga mul ei olnud, nagu eelnevaltki, tuju midagi oelda ja nii ma siis istusin 45 minutit, nutsin ja ei vastanud uhelegi kusimusele.
Lopuks onnestus tal mind ikka maha rahustada ja koju saata. Nu vot, selline kurb lugu!

e

Kurdeti, et ma ei blogi, eks ma siis katsun moned read kirja panna. Pohjus miks kirjutanud ei ole on lihtne nagu alati, aega ei ole olnud ja tool on ka kole kiired ajad.
Vahepeal sai 50 centi ja Enrique kontsertitel kaidud. Vaga lahe oli! Soovitan molemaid. Kaige ara. Nats pilte nendest uritustest on facebookis.
Nagu varasemalt mainitud ei viitsi ma enam eriti deitimisega tegeleda ja seetottu ei ole meestevallas olulisi uudisedi :) Siiamaani seis zero ja nii vist ongi parem. Moned inimesed torgivad aga ei nae sellel suurt motet ja ei viitsi vedu votta. Olgu omaette. Uleuldse on tunne selline, et mina ei viitsi mingi jargnevad 3-4 aastat jalle kellegiga tuhja deitida ja siis otsast peale alata. Mottetu! Uksi on ka hea. Bioloogilisest kellast on kama ses suhtes, et kui 30 ja midagi ei juthu armuvallas on alati olemas spermabank kui peaks hull titeisu peale tulema.

Eelmisel reedel sai kaidud uhel vaga wildil peol millest lahemalt raakida ei ole motet, utleme nii, et sellistele on parem mitte tihti sattuda. Lahemalt kirjeldada ei ole ka motet.

Ulejaanud nadalavahetus moodus rahulikult Brixtonis ja kodus. Puhapaeval tostsin enda toa umber jne, olin vaga kodune :)Lubasin Kaspari sopradele, et lahme uhte toredasse jazzuklubisse aga see oli, nagu saabudes selgus, viimasest kulastusest saati totaalselt ara muudetud ja vanast heast kohast ei olnud midagi jargi, pettumus :(. Nu mis seal ikka! Ehk laheb jargmie kord paremini.

ajapuudus

Eile kaisin teatris. Joudsime labi pikkade ponnistuste ja sekelduste 20 minutise hilinemisega lopuks Apollo teatrisse Desperately seeking Susanit vaatama. Kahjuks kuna olime hiljaks jaanud tuli esimene pool etendusest vaadata kuskil upper circelis ja seetottu laks pool kaduma. Peale vaheaega siirduda meile moeldud kohtadele ja ulejaanud etendus tundus juba palju parem. Muusika oli hea, lugu iseenesest selline naiivne nagu muidugi enamikul muusikalidek nu aga see oli highly entertaining and that’s the main thing. Soovitan vaadata!

Kuna olen viimasel ajal ulivahe kodus viibinud ei ole ma joudnud pesu pesta kannan tana polvpukse, sinimustvalgeid polvikuid, meeletut push up rinnahoidjat ja liibekat toppi (ainukesed puhtad riided kapis). Naen tosiselt valja nagu Pammy ja seetottu teen tana palju tood sest ma ei kavatse aarmise vajaduse puudumisel laua tagant tousta. Hullem lugu on muidugi sellega, et ohtul lahen Enrique Iglesiase kontsertile ja kuna vahepeal koju ei joua lahen sinna samasuguses vormis :) A nu seal vist on see vorm veits aksepteeritavam.

ilus

palve

ja siinkohal palve koikidele abielus kodanikele kes otsustavad armukesi pidada: Palun andke sellest sellele kelle te armukese seisusesse panete teada.
Ja parim viis seda teha ei ole nii, et te saadate naisele moeldud sonumi armukesele! ausona! Ja uleuldse ei oleks motet mingit kamarajura suust valja ajada.
Tanan!

konsultatsioonid

Minu esimene kohting psuhholoogiga laks enam vahem hasti kuigi mine probleemide tuumani pariselt ikkagi ei joudnud. Ma muudkui pidin raakima ja raakima ja siis mul laksid koik sonad sassi ja uleuldse oli mul probleeme enda selgelt valjendamisega. Ma arvan, et ta ei saanud midagi aru mis ma seletasin. Oudne. Peale seda kui olin talle maininud et tana hommikul naiteks kirjutasin toolt lahkumise avalduse ja parast joule toole ei naase oli ta upris murelik, et kuidas ma siis kavatsen tema seansside eest maksta. Mis see kurat tema asi on? Nu igaljuhul bookisime ajad 1 kord nadalas kuni jouludeni ja arutame, et miks ma ei oska uksi olla, miks ma koike kole kiiresti tahan ja uleuldse mis mul mureks on :). Seniks aitab mind Rescue Remedy. A ja siis ma pean valtima sonasid nagu fail and failure, ta arvas, et ma kasutan seda sona kohutavalt palju ja see ei ole hea.

Nagu siis mainitud otsustasin, et ma ei joua enam tool kaia :) Aitab naljast. Tahaks kooli. Vot selline lugu. Uut tood ei ole veel, otsima ei ole ka hakanud ei tea kas tahangi. Tahaks ainult koolis kaia. Peaks enda korteri maha muuma, et enda opinguid supportida aga ma ei viitsi sellega ka tegeleda. Oudne. Momendil mu tooandja uritab moosida, et ma ikka jaaks aga ma olen veel kahevahel. Tana hommikune kohting ulemustega loppes kokkuleppega et ma nadalahetusega motlen valja mis ma otsustan ja annan neile jargmine nadal teada. Juba selleparast oleks imelik jaada, et siis ma olen nagu lapsik ebastabiilne kodani kes ei tea ise ka mis ta tahab (nu ma olengi aga ega nemad seda teadma pea).

Momendil on mul uleuldse selline tuju, et ei tahaks mitte kui midagi teha ja lihtsalt kuskile ara ja et keegi mu motted kinni keeraks jne jne. Endal on sitt olla ja siis teen teistel ka tuju sitaks ja uleuldse. Juhe koos.

Ohtul teatrisse, ehk aitab.

A ja muide, inimesi usaldada ei ole hea! Uldse mitte!

pseudoprobleemid

nii, tana otsustasin, et minu pseudoprobleemitsemisele tuleb kuidagi lopp teha ja kuna ma ise ei tea paris hasti mida ette votta kohtun homme ule pika aja psuhholoogiga :)
Vaatame mis saab :)

Mina olengi dream date.

Laupaeva ohtuks olin kutsutud Morise juurde ohtusoogile. Paljulubav!
Kuna Priidu musi osutus jobuks ja otsustas nende plaanidele kriipsu peale tommata ja minul ei olnud sudant teda uksi koju jatta ja kell oli juba liiga palju, et ohtusook canceldada (umbes sellel ajal oleks ma pidanud juba kohal olema) otsustasin, et ma siis votan Priidu ka kaasa. Priit omakorda otsustas votta kaasa 3 pudelit veini (3 selleparast, et poes oli diil 3 for £10). Nii ma siis laekusin 2.5 tundi hiljem kui plaanitud meessobra ja 3 pudeli veiniga :) Vaga tore oli. A ja meil on isegi uus deit jargmiseks nadalaks.

Dialoog EMEA meditsiinioega (kaisin gripivaktsiini sustimas)

Ode: How are you?
Mina: I'm good thanks. You?
Ode: Are you pregnant or ill?
Mina: No, not that I know.
Ode: You look like you are.
Mina: Pregnant or ill?
Ode: ill
Mina: I’m just tired, had late night.
Ode: Oh ok. Where are you from?
Mina: Estonia.
Ode: I have been there, so boring. You guys have nothing there, only a square in the middle of the city and rest is like leftovers from Russia. You know the eastern block, nothing there.
Mina: oh, ok
Ode: You know, you can’t compare London to Tallinn. Can you?
Mina: Why would you?

Siis onneks pani see jobu mulle suraka ara ja sai tulema.

Poleks ma nii unine olnud nagu ma olin oleks talle midagi teravat oelnud.

jooga

Tana on uks ilmatuma sitt paev. Oudne. Ilm on sitt, tuju sitt ja koik on sitt. Oudne. Kuna hommikul olid meil siin moningad ebameeldivad vahejuhtumised (moned karjaarinaised on vaga endast valjas mingitel seletamatutel pohjustel, ma arvan, et ma tean mis teda aitaks aga ei ole minu asi seda talle oelda) ja mu tuju oli elunome sundis Mira mind lounapausi ajal joogasse minema vaites, et see pidavat elu rahustav olema jne. Nu nii me siis suundusime sinna lootuses leida inner peace ;).
Aset leidis see konvertentsikorrusel koosolekuruumis. Sinna joudes ootas meid ees pime ruum, mis oli taidetud lamavate silmaklappidega kodanikega ja kus meesterahvahaal (makilindilt) soigus et tunneta enda jalgu tunneta enda pead ja rindu, ara liiguta, leia inner peace jne. Vastikud nagu me oleme hakkasime esimese hooga hakkasime itsitama, mis muidugi ei meeldinud seal juba lamavatele keskealistele prouadele ja uks neist ka tegi selle meile valjuhaalselt selgeks manitsedes meid vaikimisele. Nu nagu korralikud lapsed kunagi, jaime vait ja kobisime siis ruumi kaugeimasse nurka ja votsime sisse kohustusliku lamamispoosi (selili, kaed ja jalad laiali). Umbes 5 mintsa hiljem magasin nagu ingel ja arkasin ainult selle peale ulesse, et keegi pani tule polema. Sisemist rahu ei leidnud aga uinak oli hea ;) Homme proovime lauatennist!

jooga

Tana on uks ilmatuma sitt paev. Oudne. Ilm on sitt, tuju sitt ja koik on sitt. Oudne. Kuna hommikul olid meil siin moningad ebameeldivad vahejuhtumised (moned karjaarinaised on vaga endast valjas mingitel seletamatutel pohjustel, ma arvan, et ma tean mis teda aitaks aga ei ole minu asi seda talle oelda) ja mu tuju oli elunome sundis Mira mind lounapausi ajal joogasse minema vaites, et see pidavat elu rahustav olema jne. Nu nii me siis suundusime sinna lootuses leida inner peace ;).
Aset leidis see konvertentsikorrusel koosolekuruumis. Sinna joudes ootas meid ees pime ruum, mis oli taidetud lamavate silmaklappidega kodanikega ja kus meesterahvahaal (makilindilt) soigus et tunneta enda jalgu tunneta enda pead ja rindu, ara liiguta, leia inner peace jne. Vastikud nagu me oleme hakkasime esimese hooga hakkasime itsitama, mis muidugi ei meeldinud seal juba lamavatele keskealistele prouadele ja uks neist ka tegi selle meile valjuhaalselt selgeks manitsedes meid vaikimisele. Nu nagu korralikud lapsed kunagi, jaime vait ja kobisime siis ruumi kaugeimasse nurka ja votsime sisse kohustusliku lamamispoosi (selili, kaed ja jalad laiali). Umbes 5 mintsa hiljem magasin nagu ingel ja arkasin ainult selle peale ulesse, et keegi pani tule polema. Sisemist rahu ei leidnud aga uinak oli hea ;) Homme proovime lauatennist!

cut and paste

Laupeav oli tore. Alustasime lounge loversis Dili sunnipaeva tahistades: seltskond oli tore aga koht mottetult posh ja kallis, 9.50 + 2 service charge kokteili eest, oudne. Onneks liikusime usna kiirelt home baari,joogid ei olnud kahjuks oluliselt soodsamad aga plusspunktiks oli seal toimuv Cut and Paste afterparty (mingi disainiauhind mida siin jagatakse). Kujutage ette kui palju hea valjanagemisega trendikaid noori disainerihakatisi seal ringi liikus :) Like a heaven! Minu telefoniraamat taienes 5 numbri vorra ja, uks nendest toredates disaineritest, Marcus, smsis tanakutse reedesele ohtusoogile. Nu mis mul saab tasuta ohtusoogi vastu olla :), eriti arvestades, et ta oli nous ise Canary wharfi tulema.

draama

Mingil seletamatul pohjusel ei suuda ma elada roosa ja rahulolevana. Alati kui asjad on paigas ja hasti on mul vaja mingi pseudoprobleem tekitada ja siis selle kallal niikaua ussitada kui see saabki probleemiks ja kui siis tulemus on kaes hakkab mul vaga kurb ja paha ja pean motlema, et kuidas saaks asja paasta. Vahest onnestubki, vahest mitte ja teiniekord jalle ei ole motetki uritada.. Nu ja vot nii juhtub koguaeg. Self sobtage on vist asja nimi. Oudne. Peaks kuidagi sellest ule saama aga momendil puudub igasugune idee. Iga kord kui jalle nii laheb molten, et edaspidi enam ei tee nii aga siis laheb koik jalle samamoodi.